Titta

Samernas tid - nordsamiska

Samernas tid - nordsamiska

Om Samernas tid - nordsamiska

Det här är berättelsen om norra Europas urfolk och deras historia. Samernas historia som är intimt sammankopplad med Sveriges historia är okänd för de flesta. Samerna anpassade sig tidigt till en karg omgivning och byggde upp en jakt- och fångstexpertis som gjorde dem till viktiga handelspartners under vikingatiden. Serien beskriver hur samerna påverkades av kyrkans våldsamma kristningsprocess och av nationalstaternas kolonisation av de samiska markerna under tidigmodern tid. Situationen förvärras under 1900-talet då kolasamerna hamnar i Sovjetunionens grepp. Exploateringen av Sápmis naturtillgångar ökar och rasbiologernas ögon vänds mot samerna.

Till första programmet

Samernas tid - nordsamiska : Stölden av SápmiMaterialDela
  1. Báiki lea dego iežá ge báikkit Ruošša
    eanadagas.

  2. Unna dáložat. Heajus biilageainnut.

  3. Máŋggaid veagaid dálut 60 jagiin,
    dahkkon go riikka namma leai Sovjet.

  4. Ja bázzi Leninis mii lea juohke gilis,
    muitu kommunisttalaš geahččaleamis.

  5. Dat lea sakka hábmen riikka 1900 jagiin.

  6. -Diet dállu, ja diet unnit.
    -Diet?

  7. -Dat lea Karpova.
    -Aha.

  8. Son čájehii gos áhčči orui maŋemus
    áiggiid.

  9. Dat leai diet dállu,
    ja diet unnit dies bálddas.

  10. Mii leat Guoládatnjárggas Ruošša
    lullinuortta geažis.

  11. Muhto guoládatnjárga lea maiddái
    Sámieatnama lulimus geahči.

  12. Lujávri lea erenoamáš.

  13. Dat lea áidna báiki gos sámit, Ruošša
    unnitlogu álbmot, leat eanetlogus.

  14. Ovdal eai lean gáhtut,
    dušše dállonummarat.

  15. Dalle go ruoššalaččat bohte álge-

  16. -gielddat dahje kolsošat
    gárdut gáhtuid-

  17. -ja nannet tomtarájiid
    ja dalle ihtigoahte geaidnunamat.

  18. Diet unna dáloš gosa mii dál vuolgit leai
    su maŋemus orrunsadji.

  19. Valentina Sovkina ohca geainnu dállui
    gos su áhčči elii.

  20. Lea gollan 30 jagi dán rájis go lea
    dáppe leamaš.

  21. Orrun dáppe Lujávrris.

  22. Eallimis dáppe leat sihke ilolaš ja
    váivves dáhpáhusat.

  23. Eanaš ledje váivves dáhpáhusat ja dat-

  24. -čuhce visot eallima osiide maŋŋá.

  25. Nugo eará Guoládatnjárgga sámiin leat
    Valentina Sovkinas surges muitalusat.

  26. Dávjá nugo eará unnitloguin, váttis-
    vuođat go leat láhppán ruohttasiid.

  27. Stuorra bargguhisvuođa logut,
    jugešvuohta ja psyhkalaš váttut leat-

  28. -moadde váttisvuođa maiguin
    Guoládat-sámit rahčet.

  29. Go šadden njealljnuppelogi jagi vihken
    riegádanbeaivvis ruoktot-

  30. -ilolaš go mus galggai leat feasta.

  31. Eadni fálai munnje ovtta láse viinni.

  32. "De dál go leat rávis oaččut juhkat."

  33. Mon šlundun ja suhttet
    sutnje ja huiken:

  34. "Movt máhtát fállat munnje viinni?
    Mu eallin ii galgga šaddat dego du”-

  35. -"ja mon in áiggu juhkat nugo don."
    Loahpas...

  36. Mon suhtten ja gárgidin.

  37. Dat lea nu unni! Jáhkken dat lea stuoris-

  38. -mánnán dat dovdui leat oalle stuoris.
    In livčče oppa dovdan ge:

  39. Dán dálus son orui.

  40. Mon lávejin mannat su guossin-

  41. -ja son álo fálai munnje ađđamiid.

  42. Máilmmi njálgámus biebmu.

  43. 15 jahkásažžan jámiiga Valentina
    vánhemat bahás jugešvuođas.

  44. Das maŋŋil láhpii Valentina vielja
    guoktása soai gottiiga iežaska.

  45. Ipmirdan manne soai vuolláneigga,
    ii sudnos lean miella eallit.

  46. Ii giige dárbašan sudno, erenoamážit
    go min váhnemat leigga jápmán.

  47. Lujávrri ceggeje vai dat ollut sámit
    geat elle Guoládatnjárggas galge-

  48. -oažžut orohagaid, dárbbašedje
    sin eatnamiid ieža dárbbuide.

  49. Sámit galge šaddat modearna olbmot-

  50. -dan Sovjetalaš boahtteáiggi
    utopia jelgii-

  51. -ja sii galge heaiti johtti eallimiin.

  52. Odne eallá 90% Guoládaga áššiin dáppe
    Lujávrris. Sii leat 2000 olbmo.

  53. Visot rievddai oalát.

  54. Ovdal ellet olbmot luonddus
    ja maid dat attii. Sii dihte maid bargat-

  55. -juohke beaivvi jagis. Leai vuogádat gos
    olbmot ledje dorvvolaččat.

  56. Go šadde guođđit dan eallima
    sii láhppoje.

  57. 1900 jagiid álgu leai buorre
    Guoládat-sámiide.

  58. Bolševihkain, geat dahket
    revolušuvnna jagis 1917-

  59. -lea vuorddekeahtes buorre unnitlogu
    politihka.

  60. Addá sámiide muhton lágán iešstivre-
    jumi, sámiskuvllaid ja čállinvuogi.

  61. Bolševihkat háliidedje addit kultuvrralaš
    ja gielalaš rivttiid-

  62. -sámiide vai sii bohtet sin beallái.

  63. Muhto 30 jagiin rievdá dilli sakka.

  64. 1933 manai Stalin Guoládatnjárggas.

  65. Son leai vuosttaš Ruošša jođiheddjiin
    guhte manai guovllus.

  66. Dalle vuođđuduvvui Davvimeara flotta.

  67. Sii sáddejedje dohko
    12 000 mearraolbmo ja soalddáhiid.

  68. Mii leimmet 2 000 sámi - ja
    12 000 soalddáha! Guoládatnjárggas.

  69. Oanehis áiggis šaddá guoládatnjárga
    militeara sihkkarvuođa guovlun.

  70. Sámit, maid Sovjetlihtu eiseválddit
    ovdal leat suddjen-

  71. -navdet fáhkkestaga leat joavku
    mii bargá Sovjetlihtu vuostá.

  72. Sii dolvo eret buot sámi girjjiid.

  73. "De dál galgabehtet dii maiddái šaddat
    ruošša riikkavuloš olbmot."

  74. Jagis 1937 álggahuvvo Stalina terror.

  75. Sii ledje jábálaččat, muhto 1937 buot
    rievddai.

  76. -visuid geaid atnet leat áitagiin riikka
    sihkkarvuhtii.

  77. Ulbmil leai čorget eret oarjemáilmmi
    veahádagaid.

  78. Stalin árvvoštalai buot stáhtat birra leat
    min vašálaččat.

  79. Ja sámit šadde oassin dán stuorra
    terroris.

  80. Boares nissonolbmot leat muitalan ahte
    jagi 1937 rádjái leai eallin buorre.

  81. Sii ledje jábálaččat,
    muhto 1937 buot rievddai.

  82. Polja áhkku? Movt don veaját?
    Lávet go mannat vázzit.

  83. Láven, muhto in dál šat.

  84. Dát lea Pelageja Tjaporova, okta dain
    hárve vihtaniin soardimiin-

  85. -mat dahkkoje Stalina terrora áiggis.

  86. 12 jahkásažžan son oinnii go sihkkar-
    vuođa poliisa NKVD vieččai su áhči.

  87. Jagis 1937 sii vižže áhči.

  88. Álggus válde Vanja, mu čeahci.

  89. Ja de Pjotr čeazi, ja de vižže áhči.

  90. Daid geaid dolvo šadde fatnasii-

  91. -ja biddjoje dámpii mii manai
    Zapadnaja Litsai.

  92. Das maŋŋil mii eat šat oaidnán áhči.

  93. Mii dáhpáhuvai?

  94. Virggálaččat vižže daid olbmuid
    7-13 borgemánus ja de luite daid.

  95. Muhto duođas bođii
    ovdán ahte sii vižžojuvvo-

  96. -ja dubmehalle spionan vaikko vuođđu
    dasa ii lean duohta.

  97. Sii livčče máhkaš veahkehan suoma
    stáhta.

  98. 1937 sii hutke ahte sámit ledje
    miellahtut eananvuloš rebellasearvvis.

  99. Ahte sin ulbmil leai
    leat behtolaš Sovjet vuostá.

  100. Ahte dáhtu sirret Sámieatnama
    Sovjetlihtus-

  101. -ja cegget Sámi republihka.

  102. Pelagejas áhčči namuhuvvui leat
    komplotta olis.

  103. Vieljaidisguin sii ledje johtán ealuinis
    davás, Suoma ráji rastá.

  104. Gažadan beavdegirjjis čájeha
    deháleamos stegnendokumeanta ahte-

  105. -sii ledje suomas. Danne ledje
    sii spiovnnat. Nu dat leai dalle.

  106. Movt máhtáše analfabehtat, nugo áhčči
    ja su vieljat, sárgut kártta rittuin-

  107. -ja čállit gokko ieš guhtege
    militearaveagat ledje?

  108. Eadni álo vurdii áhči.

  109. Son vurddii ja doaivvui,
    muhto ii áhčči šat boahtán.

  110. Jagi 1937 rájis golle 51 jagi,
    1988 rádjái-

  111. -ovdal go duođaštuvvui mii leai
    dáhpáhuvvan.

  112. 80 jagiid loahpas, dalle go Sovjetlihttu-

  113. -almmuhii dokumeanttaid
    Stalin terrorválddis-

  114. -boahtá ovdán ahte stuorra
    meahcceguovllus St Peterburga-

  115. -olggo
    bealde lea stuorra olmmošloghávdi.

  116. Duohtavuohta das mii áhččái geavai-

  117. -bođii
    ovdán borgemánus 1937 iđii fáhkka.

  118. Mii dáhpáhuvai Pjotr Tjaporoviin?
    Son šattai giddagassii, biinniduvvui-

  119. -ja šattai dovddastit láhkarihkkuma.

  120. Ii lean duopmostuollu, ii advokáhta,
    ii giige guhte suddjii su ii miige.

  121. Sii árvvoštalle su oaffarin.
    Sii dadje: "Maid mii suinna dahkat.”

  122. "Arkebuseren."

  123. Dasto sii dolvo su Levashovo-vuovdái
    gávpoga olggobealde.

  124. Doppe son gottáhalai.

  125. "Tjaporov, Pjotr.
    Váldui gitta 13 borgemánus."

  126. "22 borgemánus jápminduopmu."

  127. "Gottáhalai 24 borgemánus."

  128. Dalle leai son 49 jahkásaš.

  129. Pjotr Tjaporova rumaš
    šattai ovttas 10.000 earáin-

  130. - ovtta dákkár hávdái Stalina terroris.

  131. Olmmošlogu ektui šadde sámit gillát
    oalle sakka dás.

  132. Muhtimat gohčodit dan
    álbmotgoddimin.

  133. Sii válde gitta 68 sámi,
    Ja sii jávke.

  134. Easka jagis 1991 besse sin mánát
    diehtit mii dáhpáhuvai.

  135. Poljarnaja Pravda áviissas dan čálle.
    Mii čieruimet ollu.

  136. Muhto ii dat ábut… Sii báhče áhči
    go son ain leai nuorra.

  137. Dat leai oalle dramatihkalaš
    áigi sámiid historjjás.

  138. Mii imaštit manne sámi identiteahtta
    lea nu váttis ášši dálá Ruoššas.

  139. Manne lea dušše 13 % sámiin
    doppe bohccot?

  140. Ja dušše 25% hupmet eanogielas.
    Vástádus dasa vuolgá dán áiggis.

  141. Buohkat bohkostedje.
    Sii dihte gean birra leai sáhka.

  142. Levashovo skuvllas lea áigi eatnigiela
    oahpahussii.

  143. Dat lea viehka ahkit oaidnit.
    Sámigiella ii šat leat geatnegahtton.

  144. Dat lea dušše eaktodáhtolaš ovtta
    diimmu vahku.

  145. Dat lea ruoššagillii,
    muhto mii dat lea sámegillii?

  146. -Mehhjtsla.
    -Bivdi.

  147. Giellaoahpahus lea dušše ruoššagillii.

  148. Na, de galgabehtet lohkat.
    Loga sámegillii.

  149. Mii speallat ollu spealuid.

  150. Jus sii dušše oažžut čállit ja lohkat sii
    eai boađe. Ja sii eai leat gallis.

  151. Goarrut.

  152. Ollu veagat leat seaguhuvvon,
    ja de hárvuin sámástit.

  153. Danne mánát eai álgge beroštit.

  154. Na, valjt. Dá de, váldde.

  155. Stuorra kommunisttalaš
    geahččaleapmi loahpahuvvui.

  156. Olles sámi kultuvra šattai áitaga vuollái.

  157. Odne leat Guoládatnjárgga sámit
    eanemusat assimilerejuvvon.

  158. Mii ballat sakka ahte mii leat dakkár
    dilis odne-

  159. -ahte mii dál leat dakkár
    dilis gos mii leat jávkame.

  160. In daja ahte mii galgat eallit nugo dolin,
    duoddaris, lávus, muhto mii-

  161. -leat láhppime daid geat máhttet giela,
    kultuvrra ja min vieruid.

  162. Visot diet lea jávkame,
    dat lea dat mii lea buot vearrámus.

  163. Dát lea Giron. Dál fertejit háddjet
    ja sirdit osiid dán gávpogis.

  164. Ruvki lea guovdu gávpoga.

  165. Go LKAB roggá ain vuollelii bávttiid
    sisa de eanan-

  166. -masa gávpot ceggejuvvui
    ii šat leat nu sihkkar.

  167. Olles 90 proseanta Europa
    ruovdebuvttadeamis boahtá Ruoŧas.

  168. Ja nu lea leamaš badjel 100 jagi.

  169. Seammá áiggi go bolševihkat ráhkkanit
    revolušuvdnii álget davviriikkaid-

  170. -stáhtat duođas prospekteret
    sin luondduriggodagaid.

  171. Girona ruvki lea dovdomearka viiddes
    eksploateremis mii álggii Norrlanddas.

  172. Doaimmat mat dagahedje Ruoŧa okta
    dain riggaseamos riikkain máilmmis.

  173. Geologa Hjalmar Lundbom šaddá
    LKAB:a vuosttaš ruvkedisponeanta.

  174. Son dat rievdada guovllu dan vári birra
    nuorta Klondyke lágánin.

  175. Lundbohm bargu lea prospekteret ja
    háhkaid daid gávdnamiid.

  176. Son ii leat okto bargame dáppe.
    Wallenberg lea maiddái dáppe.

  177. Dáppe leat priváhta beroštumit geat
    háliidit oažžut oasis gávdnamiin.

  178. Dát leai álgu dan viiddes
    eksploateremis Norrlánddas.

  179. Dasa gulai ruovdi,
    meahcit ja čáhcefápmu.

  180. Muhto doppe ledje olbmot ovddas:
    sámit.

  181. Nuortan niegadit nohkameahttun riggo-
    dagas. Ruovdi, meahcit ja čáhcefápmu.

  182. Lea dušše okta váttisvuohta.
    Visot leat sámiid eatnamiin.

  183. Stuorra osiin Norrlándda siseatnamiin
    ledje sámit eanetlogus.

  184. Sii dat cagge dan čuovgi ovdáneami
    man sii govahalle boahtit.

  185. Čađahan dihte prošeavtta leai dárbu
    váikkuhit lágaide.

  186. Dehálaš olbmot fertejit
    searvat dása.

  187. Sámiin leai riekti eatnamiidda.

  188. Girona nana olmmái Hjalmar
    Lundbohm vuođđuda ruvkegávpoga.

  189. Sus leat maiddái jurdagat dasa man
    láhkái meannudit sámiid.

  190. Son dat leai guovddáš olmmái.

  191. Son gal diehtá sámiin lea
    oamastanriekti-

  192. -ja de son čujuha man láhkái leat
    bargan eará guovlluin máilmmis.

  193. Lundbohm lea mátkkoštan ollu.
    Son lea oaidnán movt USA-

  194. -leat meannudan sin eamiálbmogiiguin,
    ja mielastuvvá das.

  195. Hjalmar Lundbohm
    mielastuvvá das movt-

  196. -Japána Áinu álbmot meannuduvvui.

  197. Japánis lea ainuálbmot sirrejuvvon
    servodagas.

  198. Sii šaddet eallit sierra luonddupárkkain.

  199. Japánalaččat besse váccašit ja
    geahčadit sin, sullii dego zooas.

  200. Hjalmar Lundbohm
    čállá Härnösandda bismái.

  201. Čállá ahte Giron ii oačču šaddat sámiid
    čoahkkinbáiki.

  202. Su mielas sii eai galgga seahkánaddat
    bargiiguin.

  203. Son háliidii dahkat nugo ainuálbmogiin
    ledje dahkan. Sirret sámiid.

  204. Sámit eai galgan beassat guovddážii
    boahtit. Baicce bissut olggobealde.

  205. Sámiid eatnamiid galge eksploateret-

  206. -ja sámit eai galgga seahkánit
    ruoŧŧelaččaiguin.

  207. Lihkus prospekteriide gávdnui vuogas
    reaidu mainna buhtistahttá soardimiid-

  208. -ja das lea velá dieđalaš vuođđu.

  209. Ii lean doarvái ahte sámit ledje šaddan
    risttalažžan.

  210. Dárbbašedje buori reaiddu man vehkiin
    duvdá eret sámiid.

  211. Reaidu man ledje ohcan leai
    čeardabiologiija.

  212. Dat gávdnui oaivemihtidemiin.

  213. Jus oaivemihtideamit čájehit
    sii leat vuolit dási čearda-

  214. -de lea dušše buorre
    jus sin duvdá eret.

  215. Dán ipmirdan dihte mii máhccat ruoktot
    nálledutkamiidda 100 jagi áigi-

  216. -ja mannat dutkama guovddážii Uppsala.

  217. "Museum Anatomicum Upsaliense.
    Erenoamáš katloga 1, osteologiija."

  218. Osteologiija lea dieđa dávttiid birra.

  219. 1800-jagiin čohkkejedje daid maid
    galge dutkat.

  220. Nu doaimmai dutkan,
    maiddái anatomiijadutkiide.

  221. Duođas sii cogge olbmuid osiid.

  222. Ulbmilleai oahpahedje studeanttaid
    man láhkái gorut leai huksejuvvon.

  223. Muhto ledje lasi ákkat. Jus summal
    rahpat dán, de dás čállojuvvo:

  224. "Nr. 325. Malaiija oaiveskálžu,
    nisu, 35 jahkásaš."

  225. Dán skálžui leat mihtut.

  226. Dat čilgejit manne háliidedje dán.
    Mihtidan dihte.

  227. Dat leai dan áiggi jurdda man láhkái
    máhtii dutkat guđege olmmošjoavkku.

  228. Guhkkodat: 172 mm.

  229. "Guhkkodat 172, govdodat 145,
    indeaksa 84,30."

  230. Dá dieđut man láhkái leat mihtidan
    ja ožžon indeaksa-

  231. -Anders Retzius boares skálžooahpu
    jelgii.

  232. Ruoŧa anatoma Anders Retzius

  233. -hutkkai 1800-jagiin mihtidanvuogi
    man su áiggis rámidedje.

  234. Jus juohká oaivvi govdodaga dan
    guhkkodagain de oažžu dutkit mihtu-

  235. -skálžžus mii de šattai mihttolohkui.

  236. Jus lohki leai vuola bealde 80
    De skálžu leai guhkesskálžu.

  237. Jus leai bajábealde 80,
    Dat gohčoduvvui oanehisskálžu.

  238. Dáinna eaŋkilis mihtidanvugiin juhke
    dutkit olles álbmotjoavkkuid-

  239. -oanehis dahje guhkes oaivvat
    joavkkuide.

  240. Guhtege erohusaiguin.

  241. Retzius skálžuindeaksiin vuođđun sii
    máhtte ráhkadit kártta-

  242. -máilmmi álbmogiid oivviin.

  243. Kártta ollašuhttimis ledje eamiálbmogat
    miellagiddevaččat.

  244. Juo ovdal go álge mihtidit skálžžuid-

  245. -gávdnui hierarkiija olmmošjoavkkuide-

  246. -das lea šovkes, eurohpalaš olmmoš
    árvvoštallui leat buoret go earáid.

  247. Sii máhtte čatnat erenoamážit
    guhkesoaivvagiid dáidda-

  248. - jurddašemiide mat ledje máilmmi
    álbmotjoavkkuid váras.

  249. 1800-jagiid anatomat oaivvildedje ahte
    sámit, sin oanehis oaiveskálžžuiguin-

  250. -gulle sin mihtidemiid jelgii eará čerdii.

  251. Ruoŧa eanetloga álbmoga vuolábealde.

  252. Gávdnan dihte sámiid oaiveskálžžuid
    manne dutkit nuorttas.

  253. Jagis 1915 vuolgá Eskil Olsson-

  254. -amanuensa
    Gustavianum museas Uppsalas-

  255. -mátkkoštit Ruonala ávdin
    girkoeatnamii Sámis.

  256. Anatomalaš instituhtta girjji mielde son
    buktá 21 oaiveskálžžu-

  257. -ja guokte olles dákterikki Ruonalasas.

  258. Muhtimin rumaš
    ii bálle leat guhká hávddis ovdal-

  259. -go čohkkejeaddjit Uppsalas leat doppe
    goaivuideasetguin.

  260. Ovdamearka katalogas lea anatomiija
    professor Fredrik Sundevall.

  261. Son lea duđavaš go lea ožžon ávdnasiid
    mas olbmuid dipma oasit lea mielde.

  262. Anders Retziusa skálžoindeaksain
    vuođđun-

  263. -váldet dutkit nuppi lávkki 1920 jagiin.

  264. Sii viiddidedje dutkamiid nu ahte
    maiddái ealli olbmot dutkojuvvoje.

  265. Dát leai vuosttaš pearbma mas gehččen.

  266. "Lappar och lappblandad befolkning
    från Arjeplog."

  267. Jagis 1921 mearrida ruoŧa riikkabeaivi
    meastá ovttajienalaččat-

  268. -rahpat nállebiologalaš instituhtta
    Uppsalai.

  269. Vuosttaš hávi leai dát lossat.
    Go oidnen daid álás govaid-

  270. -mon vulgen dáppe eret.

  271. Instituhtta jođiheaddji Lundborg lea
    fuolas Ruoŧa boahtteáiggis.

  272. Son lea nállehygienista ja oaivvilda
    ahte náliid ii galgga seaguhit.

  273. Herman leai mielas dutkat sámiid.

  274. Son anii mii gullat vuolit dási álbmogii.

  275. Go dat seahkánit eará olbmuiguin,
    de billista sámi álbmot-

  276. -ja sin genat olles čeardda.

  277. 20- ja 30-jagiin manná Lundborg
    máŋga hávi Sámis.

  278. Dieđuid čohkken dahkko nu láhkái ahte
    sii mihtidit-

  279. -ja govvejit sin álás gorudiid.

  280. Ohcen gova olbmos geas sáhtášin
    jearrat: ”Makkár dat leai?”

  281. "Movt dovdui suokkardallojuvvot.
    Manne mii ná dovdut odne?”

  282. Dát lea Elsa.
    Elsa...su lean dovdan olles mu eallima.

  283. Veahkehin su johtit dalle go son leai
    90 jagi boaris.

  284. Dán govvii lean čállán Elsa muitalusa-

  285. -vai attán ovtta olbmui su identiteahtta
    ruovttoluotta.

  286. Fargga lea du vuorru.

  287. "14-15 jahkásaš nieiddat eai dadjan
    dan nu buorrin."

  288. "Sii eai liikon dan dillái."

  289. "Eat mii sárdnun nu ollu dan birra.

  290. "Heahpaneimmet leat sámit. Leai fasti."

  291. Elsa.

  292. Na...dál mii nuollat dus biktasiid.

  293. Son muitalii ahte dutkan ja govvan
    dahkkui álbmotskuvllas.

  294. Eiseválddit Ruoŧas leat vuolgán das ahte
    lea vejolaš doaibmat ovttas.

  295. Go son nuoladii álás son galbmui.

  296. Na, dá du biktasat.

  297. Elsa muitalii ahte su mielas dat ii lean
    doavttirdutkan.

  298. Ii dovdun leat dakkárin.

  299. Govdodat 152.

  300. Ii dat lean...
    Mii oaččuimet dán dahkat skuvlalanjas.

  301. Ovdal go čeardabiologalaš instituhta
    heaittihuvvui 50 jagiin-

  302. -ledje 1300 sámi bággejuvvon nuoladit
    ja ledje mihtidan sin oivviid.

  303. Dieđut dáin vearrodaguin eai lean
    masa ge ávkin.

  304. Ii dat doala deaivása. Ii gávdno tyhpalaš
    ruoŧŧelaš oaivehápmi.

  305. Dat leai jurdda mii ii doallan deaivása.

  306. Retzius skálžoindeaksa gullá dieđalaš
    historjjá seavdnjadeamos osiide.

  307. Muhto eksploateavrraide,
    mat váinnuhedje-

  308. -sámiid eatnamiid riggodagaid,
    dat leai buorre reaidu.

  309. Ruoŧŧa leai jođus ovddusguvlui
    industriijanašuvdnan, dutkit máhtte-

  310. -čájehit guhkes tabeallaid mat
    dieđalaččat bures dolle deaivása.

  311. Dieđusge ollu olbmot jáhkke daidda.

  312. Nubbe máilmmisoađis bođii
    čeardabiologalaš dutkamiid loahppa.

  313. Muhto Sápmái, ja sámiide,
    dat leai menddo maŋŋit.

  314. Dalle ledje juo eanut dulvaduvvon ja
    ruvkkiid roggan leai jođus.

  315. Sámi eksploateremis leat báhcán
    luottat juohke sajis.

  316. Raŧit, ruovdamáđijat ja el-fápmolinjját
    sárgut mearkkaid lundui.

  317. Čuolauvvon vuvddiin ii šatta šat lahppu.

  318. Mii oruimet njeallje
    johtingeainnut boatkanan-

  319. -ja buoremus guohtuneatnamat
    leat čázi vuolde.

  320. Johtingeainnut lea botkejuvvon.
    Mii leat rievdadan boazodoalu-

  321. -ja johtit vári mielde.
    Dán baikka siste mii leat riegádan.

  322. Nu nuorat dadjet. Sii eai dieđe.
    "Na dat galgá leat."

  323. Muhto mon dieđán makkár leai ovdal
    njealját dulvadeami.

  324. Nussir ruvki leai anus
    gávcci jagi 70 jagiin.

  325. Dalle go prospekteavrrat ledje gurren
    eatnama sii guđđe báikki dákkárin.

  326. Dát geađgi...
    Go boazu ballá dat ruohtta eret.

  327. Loavkašuvvot dieđusge.
    Dat leat bastilat go niibbit. Dát geađggit.

  328. Birassuokkardeamit čájehit ahte ruvkki
    bázáhusat-

  329. -leat billistan ekologiija vuonas
    mii lea vuolá bealde.

  330. Luondu čierru. Dan dat gal dahká.

  331. Sii gurrejedje ja vulge.
    Ja bidje buot ruskkaid dieva vuollái.

  332. Čihke mirkobumbbáid ja gokče daid
    geđggiiguin.

  333. Issoras oaidnit!

  334. Maŋemus áiggiid leat Sápmái ihtán ain
    eambbo dákkárat.

  335. Bieggafápmu várra lea vuogas birrasii,
    muhto dat ii heive oktii boazodoaluin.

  336. Eatnamiin njeallje gilomettara birra
    bieggamillu ii leat vejolaš guođuhit.

  337. Eiseválddit Ruoŧa leat vuolgán das ahte
    lea vejolaš doaibmat ovttas.

  338. Oaivvildit bieggafámus lea sadji, ja
    bohccuid máhttit guohtut daid gaskkas.

  339. Dát lea oalle teorehtalaš oainnáhus.

  340. Ruovdi, vuomit ja čáhci huksii ruoŧa
    našuvnna.

  341. Dáid haga ii gávdnoše otná
    buresbirgejupmi.

  342. Ja visot daid maid sámiid
    leat šaddan addit.

  343. Nuortaguovllu riggodagat šadde ávkin
    olbmuide mat ášše oarján.

  344. Sámiid eatnamiidda leat dávjá dušše
    hávit báhcán.

  345. Vattenfall dál ii vuovdde ruoná
    elektrisiteahta. Ii dat leat nu ruoná.

  346. Ránes elektrisiteahta, láven dadjat.
    Midjiide dat ii leat ruoná.

  347. Juohke mánná diđii-
    dát Umburjohka leai dakkár garra rádji.

  348. - ja dat váikkuhii juohke sámimánnái,
    guhkás ovddos guvlui.

  349. Dáid muittuid ii leat vejolaš sihkkut
    eret.

  350. Unna nieiddažin šattai Ingunn Utsi
    guođđit ruovttu ja álgit skuvlii.

  351. Mus lea dat mu bázzi.

  352. Go boahtá ruovttoluotta…

  353. ...ja muittaša eallima, de dat lea buorre.
    Dárbbašan ustiba.

  354. Odne lea Dárranjárgga internáhta áigá
    heaittihuvvon ja gahččan.

  355. Gaikuma vuorddidettiin dat lea muitu
    norgga historjjás-

  356. -go sámiid kultuvra ja giella galggai
    dahkkot duššin.

  357. Dáppe lea dego livččii leamaš soahti.

  358. Dát leai vuorká girjjiide ja dakkáriidda.

  359. Ja dat leai girjerájus.
    Mis ledje girjegábet.

  360. Eai gal gávdnon girjjit sámigillii.
    In goit muitte.

  361. Minguin ii lean lohpi sámástit.
    In máhttán dáru, in sáni ge-

  362. -go álgen vuosttaš luohkkái.

  363. Mii oruimet njeallje
    dahje guhtta máná lanjain.

  364. Mánát dávjá čierru
    go áibbašedje ruoktot.

  365. Dan mon ge dahken dan eahkeda.

  366. Dálu eamit bođii ja jearai manne lea nu
    riedja, nugo son dajai.

  367. Ja...

  368. De dadje muhtumat
    ahte sii háliidedje ruoktot.

  369. Sihkkon gatnjaliid ja sutnjen
    oađđadagaid vuollái.

  370. Diet ahte sáddejuvvot eret-

  371. -ja eallit internáhtas amas ráves
    olbmuiguin…

  372. Máŋgga láhkái dat leai surgehahtti…
    Álgit skuvlii.

  373. Várra mii danne leat čiehkan ollu
    muittuid das mii dáhpáhuvai.

  374. Muhto...

  375. Muhtimin lea oalle lossat sárdnut dan
    birra.

  376. Dovddaimet ahte mii leat sivalaččat.

  377. Muhto mii eat diehtán maid leimmet
    bargat, masa leimmet sivalaččat.

  378. Ii, diet leai váivi.

  379. Vuosttaš internáhtaskuvla leai jagis
    1905, Njávdámis, Finnmárkkus.

  380. Stáhta politihka leai bidjat mánáid
    internáhttii-

  381. -vai sii ohppe dárugiela. Sámimánát
    galge šaddat norgalaš mánát.

  382. Našunála stáhtaid dárbu čohkket buot
    riikkavullosaččaid-

  383. -oktasaš leavgga vuollái dáhpáhuvai
    miehtá Sámi 1900 jagiin.

  384. Sámimánát Suomas galge šaddat
    suopmelaččat.

  385. Jagi 1928 boazodoalloláhka dagaha
    oalle issoras stuora bili.

  386. Álggus sii orro gođiin.

  387. Dain ledje lávdeseainnit.

  388. Ollu dain eai leat bures dahkkon.
    Galbma ilbmi heaimmai-

  389. -ja olbmot gollo ja skihppáje.

  390. Gávdno dáhpáhus Gillámis,
    doppe ledje dákkár goađit.

  391. Go gáivu leai heittot roggojuvvon-

  392. -de leavai dysenteriija.

  393. Máŋga máná skihppáje
    ja guovttis sis jámiiga.

  394. Dat leai duođalaš boađus dákkár heajos
    skuvllain dahkkon orruma váras.

  395. Olle váhnemat vuosttildedje dán-

  396. -ja gáibidedje buorit diliid mánáide.

  397. Sin vuosttildemiid maŋŋá ráhkadedje
    daid sadjái internáhtaskuvllaid.

  398. Dá lea dál okta mohkki, mearkabáiki.

  399. Dákko leai rádji,
    go dá meaddel mannetn…

  400. De ii lean árbmu šat.
    Don ledjen seahka sisa šaddan.

  401. Mii diđiimet mii vurddii. Biidnobáiki.

  402. Juohke mánná diđii dát Umburjohka
    leai dakkár garra rádji.

  403. Dá dat lea. Reahkkalaga báiki.

  404. Na.

  405. Ja, dat lea juste seammeládje,
    oainnán.

  406. Dá leat dološ bázahusat.
    Sii eai leat ožžon visot eret.

  407. Dás dat heaŋgáje čáhcekránat.
    Visot dás maŋŋálaga.

  408. Dás galggaimet čuožžut maŋŋálaga.
    Na galggaimet leat ráidun.

  409. Ja de bohte garra borsttaiguin,
    ja ruvvejedje min hirbmat garrasit.

  410. Dat gal dovdu odne
    nai ahte dás dat dáhpáhuvai.

  411. Sirddašan maŋos áiggis.

  412. Dat lea okta muitu dás.

  413. Dákko čuoččui lunta man sii cábme.

  414. Sii geavahedje dan.
    Gehčče badjel su.. ja.

  415. Muhto dieđán sus lea heajos oaidnu
    velá odne ge.

  416. Soaitá ahte sus livččii leamaš buoret
    oaidnu...

  417. ...jus ii livčče cápmáhalan dáppe.

  418. Na, na..

  419. Ollu mánát šadde gillát rissehallamis,
    cápmáhalle.

  420. Váhnemiidda sii eai muitalan maidege,
    Sii válde ovddasvástádusa-

  421. -váhnemiin, vaikko ledje oalle unnit.

  422. Ollugat gilláje sakka, sii velá áin ge...

  423. ...ja sin hávit dan áiggis eai leat savvon.

  424. Na, dán gealláris...vaikko makkárat.

  425. Nomadskuvllat Ruoŧas ja
    internáhtaskuvlat Norggas-

  426. -ledje oasit nállebiologalaš
    jurddašeamis.

  427. Sámi álbmot adnui leat vuolit dásis
    ja danin fertii sin-

  428. -meannudit sierraláhkái go riikkaid
    eanetlogu álbmogiid.

  429. "Sámimánáid ferte gádjut sin iežas
    vuolit dási kultuvrras”-

  430. -"norgga giela ja kultuvrra bokte.”

  431. Garra sánit.

  432. Dan jáhkán bisui nu guhká go ledjen
    skuvllas, dalle go doppe ledjen, ahte…

  433. ...mii gal eat lean seammá buorit
    go earát min joavkkus.

  434. Muhto ii lean go okta joavku guhte
    galggašii guođđit sámi identiteahtta.

  435. Norggas dat ledje rittuid mearrasámit.

  436. Vuosttažettiin jávkkai giella.
    Dát čuozai eanemusat mearrasámiide.

  437. Jagis 1902 bođii láhka man namma
    leai Jordsalgsloven.

  438. Jus áigut oastit eatnama fertet báhpiri-
    čájehit ahte ledjet norgalaš.

  439. -ja ahte hupmet dárugiela.

  440. Dán ášši leai ollu politihka,
    diet heajos sámepolitihka.

  441. Dan politihka jelgii ja eiseválddiid
    oainnu mielde…

  442. Boazosámit ledje miellagiddevaččat,
    go sii ledje sámit.

  443. Eará sámit eai leat duohta sámit.

  444. "Lapp-ska-va-lapp”-politihka dagaha
    ahte sámit Ruoŧas bieđganit álbmogiin-

  445. -ja dát dilli bissu ain.

  446. Jagi 1928 boazodoalloláhka dagaha
    oalle issoras stuora bili.

  447. Guolástan ja bivdinrievttit gullet dušše
    ”albma” sámiide, boazosámiide.

  448. Iežát manahedje rivttiid mat leat máŋga
    čuođi jagi boarrásat.

  449. Atne duottarsámiid eallinvuogi
    eanemus vuđolažžan.

  450. Sii eai galgan assimileret,
    baicce gádjut sin moderna servodagas-

  451. -ja duođas sin ovdáneapmi galggai
    bissehuvvot.

  452. Sis eai lean seammá ávdnasat
    skuvllas, sii galge šaddat boazobargit.

  453. Dego čuovvun riegádeami rájis.
    ”Bissus sápmi sápmin.”

  454. Go sápmi galgá bissut sápmin, de
    sámis ii sáhte šaddat miige eará.

  455. Dalle eai váldán vuhtii jus mánáin ledje
    eará niegut ja áigumušat.

  456. Na, gii son diehtá...?

  457. Doppe ožžon vuosttaš cummá.

  458. Dien ráhpás. Diekko badjin.

  459. Dien ráhpagaskkas.

  460. Leai gelddolaš.

  461. Ledje čáppa lunttat.

  462. Diet čuohcá olbmui, dat ahte dovdut
    dus lea unnit árvu go earáin.

  463. Heahpat ihtá millii.
    Heahpanat iežat gielas ja máttuin.

  464. Dan man duođas nu sakka ráhkistat.

  465. Leat addán gova olbmuin ahte sii leat
    geahnoheamit ja diihmmit-

  466. -ja almmolašvuođa govva gárttai áiggi
    mielde álbmoga iežas govva.

  467. 1900 jagiid doibmii gulai meannudit
    daid váikkuhusaid maid stáhtaid-

  468. -gáibádusat, mearrádusat ja soardimat
    ledje dagahan.

  469. Molsueaktu ii lean vuosttildit dáid
    veahkaválddiin.

  470. Earret Guovdageainnu stuimmiid jagis
    1852, go sámit fallehedje-

  471. -báikkálaš eiseválddiid leat sámiid-

  472. -vuostálastimat kolonialisttaid vuostá
    eanemusat leamaš ráfálaččat.

  473. Mikkel Anders Kuoljok boahtá
    nálle-biologaid govvemii, son guoddá-

  474. -politihkalaš mearkka mearkajahki
    1928 lea hervejuvvon su leahppái.

  475. Jahki go Ruoŧa eiseválddit rihpet bivdo
    ja guolástanrievtti sámiin-

  476. -geat eai leat boazodoalus. Sámit
    organiserejit iežas politihkalaččat.

  477. Vuosttaš riikkačoahkkin lea Troandimis
    1917 doppe lea njunnošis Elsa Laula.

  478. Jagi maŋŋil lea seammá lágaš
    čoahkkin Ruoŧa bealde.

  479. Muhto máŋggaid
    sivaid dihte šaddá 1970 lohku-

  480. -ovdal go politihkalš lihkadus
    leavvá eanet sámiid gaskii.

  481. Govvadáidda, poesiija ja luohti
    eallá fas. Okta deháleamos-

  482. -olbmuin das leai artista
    ja dáiddár Nils Aslak Valkeapää.

  483. Gaskariikkalaš eamiálbmotlihkadus
    joavdá Sápmái ja olbmot ipmirdit ahte-

  484. -sii eat leat okto, ahte sii ellet seammá
    dilis go eará eamiálbmogat.

  485. -Die dat lea dál.
    -Na. Heahpatvuođa monumeanta.

  486. Man allat dat lea?

  487. Na, lohket ahte dat lea goit ge
    110 m allat.

  488. Dát monumeanta boktá nu ollu heajos
    muittuid ja dovdduid…

  489. ...go dovdá historjjá, ja mii das bođii.

  490. Vuostálastin eanu buođđumis ii
    goassege leat leamaš nu nanus-

  491. -ja guhkki go leai Álaheajus.

  492. Jávrebuođut, čáhcevuorkkát,
    allavuoimmalaš láigegeainnut-

  493. -ja geainnut galget dál biddjut dohko
    gos 40 000 bohcco, guhtot ja johtet.

  494. De dál lea doarvái, oaivvildit ollu sámit.

  495. Nu gohččon Álaheaju vuostálastin álgá
    skábmamánus jagis 1978.

  496. Go Stuorradiggi Oslos mearrida
    dulvadit Álaheaju eanu, vaikko-

  497. -birasorganisašuvnnat ja sámit leamaš
    vuostá, de ihtá leairra eatnogáddái.

  498. Mis leai jurdda ahte go dán eanu
    besset dulvadit de dat mannet miehtá.

  499. Lea min ovddasvástádus geahččalit
    bissehit dan.

  500. Lean oadjebas dasa ahte duostan-

  501. -dadjat ahte gávdnojit sabotaejoavkku
    mat leat hárjehallan dása.

  502. Go mii leat gullan daid dološ Stálu
    muitalusaid de mii fertet leat.

  503. Duostan dadjat ahte gávdnojit
    sabotášejoavkkut.

  504. Gávdnui nu ollu čohkkejuvvon moarri,
    de de bođii Álaheaju ášši...

  505. Ja dalle mis leai sámiid bealde olbmot
    geat ledje artikulerte-

  506. Mis ledje olbmot geain leai maiddái
    duostilvuohta.

  507. Eiseválddit geahččalit botket
    vuostálastima. Muhto das lea vuoibmi.

  508. Okta joavku sis viiddida vuostálastima
    oaivegávpoga rádjái.

  509. Oslo politihkkariid čalmmiid
    ovddas sii ceggejit lávu-

  510. -Stuorradikki olggobeallái, ja de
    álggahit nealgundanášuvnna.

  511. Mii leimmet gullan daid dološ
    Stálumáidnasiin-

  512. -ahte mii fertejit leat…
    Eambbo juonalaččat.

  513. Juonalašvuohta leai vuolgit Norgga

  514. -oaivegávpogii ja álggahit
    nealgudanstrejkka.

  515. Moadde nuorra sámi manne Osloi-

  516. -ja ceggejedje lávu Stuorradikki
    olggobeallái.

  517. Nuorat muitaledje buohkaide
    geat adde bealji.

  518. Ihte olle čállosat ja šattai ollu sáhka.

  519. Vuostálastimii ii gula dušše Álaheaju
    eatnu, muhto sámiid rivttiid-

  520. -birra obbalohkái.
    Sii gáibidit sámi oasálastima politihkas.

  521. Ellos eatnu! Ellos eatnu!

  522. Stuorredikki olggobealde čoahkkanit ain
    stuorit olmmošlogut geat vuosttaš hávi-

  523. -ja suorganeamis vuosttaš hávi
    álgetjurddašit sámiid dili birra.

  524. Ja máŋgga láhkái leai Álaheaju ášši dat
    mii buvttii bajás áddejumi-

  525. -mii ii lean norgga servodagas.

  526. Skuvllain eai lean oahppan sámi
    historjjá-

  527. -eaige eananrivvemis ja suoládeamis.

  528. Dat eai lean oahppan internáhtaid birra.
    Eai lean oahppan juoigangildosa.

  529. Sii eai diehtán olus maidege mii dat
    leai mii sin namas dáhpáhuvvá.

  530. Oslo olbmot ledje diehtemeahttumat
    historjjás ja mii leai dáhpáhuvvan.

  531. Sii dadje:
    ”Leat go mii oasálaččat dása?

  532. Seammás go nealgudanákšuvdna leai
    jođus čađahuvvo stuorimus poliisabidju-

  533. -Norgga historjjás Álaheajus.

  534. 600 poliisa miehtá riika gohččojuvvojit
    bohtit loahpahit akšuvnna.

  535. Lea juogalágán dego soahti.

  536. Sámit vuoittáhalle buođu riiddus ja
    jagis 1981 álge hukset dan.

  537. Muhto ovdal go máŋga jagi guhkes
    vuostálastin loahpahuvvui-

  538. -de dahkkui bargu duohta heađis.

  539. Bargu mas leai bahás boađus dasa
    guhte dagai dan.

  540. Eallin leai dán šalddi vuollái leai sáhttit
    nohkat.

  541. Go leai geahččaleami bidjat bávkkanasa
    Buođđuhuksehusa šalddi vuollái-

  542. -de bávkkihii dat ovdal go galggai
    ja Niillas Somby manaha gieđas.

  543. Daskkastii mus gieđa eret-

  544. -livččii seammá
    bures sáhttán faskkastit mu oaivvi.

  545. Álaheaju riiddus eai vuoitán.
    Muhto sámit vuite politihkaš jiena.

  546. Viiddes akšuvnnat dagahe ahte oaidnu-

  547. -rievddai
    ja dan fertii ráđđehus maid oaidnit.

  548. Dasto cealkkán vuosttaš
    Sámedikki rabasin.

  549. Golggotmánus jagis 1989 viháduvvui
    vuosttáš Sámediggi Kárášjogas.

  550. Ole Henrik Magga váljejuvvui vuosttaš
    presideantan.

  551. Buot deháleamos lea ahte sámit,
    ja eará eamiálbmogat-

  552. -leat imaš go eará olbmot.

  553. Dávjá govvejuvvojit dego livčče oalle
    earálágánat.

  554. Mis leat seammá dárbbut
    ja vuordámušat-

  555. -sihke persuvnnalaččat ja álbmogin,
    go earáin leat.

  556. Ollu leat dagakeahttá, muhto gal olbmot
    dovdet mii leat rievttis bálgás.

  557. Sámi álggaheaddjit eai eallán
    dan mađi guhká áhte-

  558. -oidne sin álbmoga oažžut
    iežaset parlameantta.

  559. Muhto galgá jáhkkid daid geat ledje
    vuosttildeami njunnošis 70-jagiin-

  560. -de lea Sámedikki ásaheapmi
    dušši bargu-

  561. -mii duođas ii rievdadan maidege.

  562. Ja dál oainnán čielgasit
    ahte dat doalvvui áibbas endorii.

  563. Sii dahket ain juste nu go sii háliidit.

  564. Otná sámi servodagas ii leat
    mangelágán politihkalaš váldi.

  565. Odne lea dat dilli, go
    eananbillisteaddjit bohtet odne-

  566. -dat eai dárbbaš jearrat Sámedikkis.

  567. Ja jus sii jearašedjer Sámedikkis
    dat eai dárbbaš dan gullat.

  568. 2000 jagi sámi historjjás-

  569. -miehtte ja vuostebiekkaid siste,
    lea láiden min deikke.

  570. Sámiid rahčamuš váldit ruoktot dan mii
    sis lea suoláduvvon oažžu joatkit-

  571. -boahtte áigái.
    Muhto dat lea iežá muitalus.

  572. Mii goit eai šat galgga heahpanit.
    Dat lea gal oalle vissis.

  573. Gal earát dál oažžut heahpanit.

  574. Översättning: John Utsi

Hjälp

Stäng

Skapa klipp

Klippets starttid

Ange tiden som sekunder, mm:ss eller hh:mm:ss.

Klippets sluttid

Ange tiden som sekunder, mm:ss eller hh:mm:ss.Sluttiden behöver vara efter starttiden.

Stölden av Sápmi

Avsnitt 3 av 3

Produktionsår:
Längd:
Tillgängligt till:

Sápmis 1900-tal är omtumlande. I Sovjetunionen förs en hård assimileringspolitik gentemot östsamerna och Stalins terror skördar många liv. I väst börjar den storskaliga utvinningen av Sápmis naturtillgångar. Skogen, malmen och vattenkraften gör Sverige till en rik nation. Exploatörerna rättfärdigar sina handlingar med hjälp av rasforskningen. Fram till sent på 1900-talet placeras samiska barn på internatskolor där deras samiska identitet och språk utarmas. Samerna mobiliserar sig under de sista årtiondena före millennieskiftet och det leder till att de första sametingen bildas.

Ämnen:
Historia > Efter ca 1900, Samhällskunskap > Individer och gemenskaper > Nationella minoriteter
Ämnesord:
1900-talet, Historia, Kolonisation, Rasbiologi, Samer, Samernas historia
Utbildningsnivå:
Allmänbildande

Alla program i Samernas tid - nordsamiska

Spelbarhet:
UR Skola
Längd:
TittaSamernas tid - nordsamiska

Allianser i Sápmi

Avsnitt 1 av 3

I arkeologiskt material finns spår som antyder nya idéer bland jägarfolken i norra Europa århundradena runt Kristus födelse. Den samiska kulturen med sin karakteristiska ornamentik, kåtans rumsindelning och nya sätt att begrava sina döda uppstår. Samerna blir tack vare sin fångstexpertis viktiga aktörer i vikingatidens handelsnätverk. Samiska pälsverk utgör motorn i den europeiska ekonomin.

Produktionsår:
2017
Utbildningsnivå:
Allmänbildande
Extramaterial
Arbetsmaterial finns
Beskrivning
Spelbarhet:
UR Skola
Längd:
TittaSamernas tid - nordsamiska

Gränser genom Sápmi

Avsnitt 2 av 3

Under 1600-talet tränger sig de omkringliggande nationalstaterna in i Sápmi. De ryska, svenska och danska kungahusens territoriella anspråk på samernas land leder till de första gränsdragningarna i Sápmi och till splittring av de samiska folken. Kolonisationen leder till att samerna blir en minoritet på sin egen mark. Den skogssamiska kulturen utplånas nästan under trycket från nybyggarna. Parallellt genomförs en kristningsprocess där kyrkan använder tvång och våld för att kristna samerna.

Produktionsår:
2017
Utbildningsnivå:
Allmänbildande
Extramaterial
Arbetsmaterial finns
Beskrivning
Spelbarhet:
UR Skola
Längd:
TittaSamernas tid - nordsamiska

Stölden av Sápmi

Avsnitt 3 av 3

Sápmis 1900-tal är omtumlande. I Sovjetunionen förs en hård assimileringspolitik gentemot östsamerna och Stalins terror skördar många liv. I väst börjar den storskaliga utvinningen av Sápmis naturtillgångar. Skogen, malmen och vattenkraften gör Sverige till en rik nation. Exploatörerna rättfärdigar sina handlingar med hjälp av rasforskningen. Fram till sent på 1900-talet placeras samiska barn på internatskolor där deras samiska identitet och språk utarmas. Samerna mobiliserar sig under de sista årtiondena före millennieskiftet och det leder till att de första sametingen bildas.

Produktionsår:
2017
Utbildningsnivå:
Allmänbildande
Extramaterial
Arbetsmaterial finns
Beskrivning

Mer allmänbildande & historia

Spelbarhet:
UR Skola
Längd
Titta UR Samtiden - Jacob Wallenbergs liv

Professor Håkan Lindgren talar om Jacob Wallenbergs verk - ett stycke 1900-talshistoria. Jubileumsföreläsning arrangerad av EFI vid Handelshögskolan i Stockholm 2 december 2009.

Spelbarhet:
UR Skola
Längd
Lyssna Barnaministeriet dokumentär

Skolresan till Förintelsen

En grupp högstadieelever åker till andra världskrigets Polen. En resa som kommer att förändra dem. I Polen mördades omkring tre miljoner judar av nazisterna. När eleverna besöker Treblinka, Majdanek och gettot i Warszawa känns historien otäckt nära.